    AVALEHT

    MUUSEUM

    Joosep Kapp

    Hans Kapp

    Artur Kapp

    Eugen Kapp

    Villem Kapp

    LISAINFOT

ARTUR KAPP

Joosep Kapi neljandast pojast Artur Kapist (28.02.1878-14.01.1952) võrsus üks Eesti silmapaistvamaid orelivirtuoose, heliloojaid ja muusikapedagooge. Lõpetanud 1898. aastal Peterburi Konservatooriumi oreliklassi ja 1900. aastal kompositsiooniklassi, asus A. Kapp 1904. aastal juhtima Astrahani muusikakooli ja Vene muusikaseltsi kohalikku osakonda. Tuli 1920. aastal Eestisse, töötas dirigendina teatris "Estonia", pärast seda konservatooriumi õppejõuna, aastast 1925 professorina. Tema õpilasteks on enamus Eesti esimese vabariigi ja sõjajärgse perioodi nimekaid heliloojaid-muusikategelasi nagu G. Ernesaks, E. Kapp, E. Aav, R. Päts, V. Reimann, E. Arro jt.

Alates aastast 1944 elas Artur Kapp püsivalt Suure-Jaanis. Loomingus oli A. Kapp eelkõige sümfoonik, kelle kontos on viis sümfooniat, kaks avamängu, neli orelisüiti, sümfooniline prelüüd, kaks orelikontserti, kolm kantaati, kaks orelisonaati, oratoorium "Hiiob", lisaks soololaulud, orkestri- ja orelipalad, hulgaliselt a´ kapella koorilaule.

Helilooja Artur Kapp ja tema puuskulptuur Suure-Jaanis kohviku Arturi Juures ees.

Tagasi